Valitsus nihutab töövõimereformi algust

Töövõimetoetuse seaduse kohaselt käivitub uutel alustel töövõime hindamine järgmise aasta 1. juulist.

Eelnõu eesmärk on seaduse võimalikult valutu elluviimine ning et oleks tagatud sujuvam üleminek uuele süsteemile. Lisaaega on vaja ka selleks, et tagada kvaliteetse töövõime hindamise teenuse sisseostmine.

Teenused käivituvad jaanuarist. „Me anname töövõimetuspensionäridele kõigepealt aega harjuda uue olukorraga ehk proovida 1. jaanuarist hulka uusi töövõimereformiga käivituvaid teenuseid. Ning reformi teine pool käivitub hiljem,“ rääkis tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.

Sissetulekuauku ei tule. Eelnõuga ennetatakse ka sissetulekuaugu tekkimist, mis tekiks üleminekul ühelt süsteemilt teisele. Nimelt, kui praegust töövõimetuspensioni makstakse kuu alguses ette, siis uut töövõimetoetust tagantjärele ehk järgmise kuu alguses. Nii tekib üleminekuhetkel üks kuu, kus inimene ei saa enam vana pensioni, aga tema kontole ei laeku ka veel uut toetust. „Selline olukord on ebaõiglane, mistõttu kehtestame eelnõuga süsteemi, kus sissetulekuauku ei teki. Maksame üleminekuhetkel erandkorras ühe toetuse lisaks,“ lubas minister Vassiljev.

Eelnõu muudab lihtsamaks ka töövõime ja puude raskusastme üheaegse taotlemise. Töövõimereformi eesmärk on toetada töövõimetuspensionäride tööleaitamist.